Nüüd saab ronida ka püramiidi otsa

Türi valla kaasava eelarve 2022 hääletusel sai Laupa kool taaskord võidu.

Saime kokku 253 häält ehk 30,1% kõigist kaasava eelarve hääletusel antud häältest.

Varem on meie kool osalenud kahel kaasava eelarve hääletusel. Esimene kord tulime võitjaks ja kool sai endale õuealale välijõusaali. Teisel korral jäime teiseks, kuid saime siiski niipalju toetusraha, et parki sai rajada madalseiklusraja.

Nüüd kerkib parki 4,5 meetri kõrgune ronimispüramiid. Lisaks laseme pargipuude ümber ehitada istumisalused.

 

Hea suhe on turvaline suhe

 Loeng "Turvalised suhted“ on ohvriabi ja Tagasi Kooli ennetuslik koostööprojekt, mille raames annab 100 külalisõpetajat üle Eesti 7.-9. klassi noortele külalistunde turvaliste lähisuhete teemal.

Tunnis käsitletakse erinevaid suhteid, mida noored oma elu jooksul võivad kogeda - alates pere- ja sõprussuhetest, lõpetades (tulevaste) lähisuhetega.

Tunni läbinud noored:

* teavad, miks on turvaline suhe oluline;

* on saanud julgustust suhete teemal rääkida;

* oskavad nimetada/eristada märke, mis viitavad (eba)turvalisele suhtele;

* teavad, kuhu pöörduda, kui neil on mure enda või oma lähedase inimeste suhte pärast.

Projektist said täna osa ka Laupa kooli õpilased.

Õuetunnid on kõige lahedamad

 4. novembril toimus üle - eestiline õueõppepäev.

Plaanisime just selleks päevaks porgandite üles võtmise.

Saak oli hea ja rõõmu tööst oli palju.

Video meie FB lehelt.

1. klass porgandeid üles võtmas

4. klass joonistas päikesesüsteemi.

7.- 9. klassi tüdrukud õppisid patsipunumist.

Lahendati erinevad ülesandeid ja orienteeruti ka loodusõpetuse tunnis.

Ka taimed jäävad haigeks

 Oktoobris jõudis meie kooli Põllumajandus- ja Toiduameti korraldatud Eesti taimetervise aasta 2020 jaoks pühendatud rändnäitus. Rändnäitus sisaldas erinevaid stende, lauamängu, reisikohvrit ja palju informatiivset lisamaterjali.

Õp. Anneli tegi endale selgeks näituse sisu, võttis osa kevadel näituse tutvustamise koolitusest ja viis ise läbi kõikidele klassidele näituse tutvustamise.

Hiljem järgnes sellele nooremale ja vanemale vanuseastmele mälumäng.

Ämblikud ja vihmaussid veel ei maga ;)

Enne kui algas sügisene koolivaheaeg käisid 1. klassi õpilased kooliümbruses 

loodust uurimas.

1. klassi lapsed naudivad õues igat minutit - otsitakse kogu aeg midagi põnevat looduses. 

Enne talve tulekut on vahva kohtuda ämbliku, vihmaussi, konnadega või leida viimaseid lillekesi rohu seest.

Uurides väga vanu puid leiti ka arvatav loomapesa, kes seal elab, vajab veel täpsustamist.

Põnev on jälgida ka puulehetede värvimuutusi ning 

lehehunnikutes endale pesa meisterdada.

Siis kui peakokk annab tundi...

... on just koolimaja kratt või Kity vaim külastanud õppeköögi suhkru ja soolatopsi ;) ja nendes väikese kaose korraldanud. Nii, et vahukoor sai tugeva soolase meki juurde ;)

Eestis on üks tore programm, kus Eesti Peakokkade Ühenduse kokad käivad põhikoolides kodunduse tunde läbi viimas. Maaeluministeeriumgi on sellele üritusel oma 

toetava õla alla pannud.

Meie ootasime oma külaliskokka kaks aastat, sest segased ajad rikkusid plaane.

Täna andis tunde 7-9. klassi neidudele ja noormeestele Türi juurtega Elvas oma perefirmas Waide motell & catering peakokk Katrin Kollist.

9. ja 7. klassi õpilased valmistasid kapsahautise kanaga koos sõmera tatraga, magustoiduks kama magustoit.

8. klassi neiud küpsetasid porgandi-kikerherne kotlette, lisaks õppisid loomingulisi nippe suupistete serveerimiseks.

Oli väga töine, kiire ja uute teadmiste rohke päev.

Keskkonnanalüüsi kokkuvõte - õpetajad

Lühikokkuvõte Laupa põhikooli keskkonnaülevaatusest 2021-2022. Õpetajate tagasiside.

Vaadeldi 8 valdkonna olukorda igapäevaelu korraldamises, majandamises ja õppetöös:

1.  info, teavitamine ja kaasamine, energia, tervis ja heaolu, prügi,  õueala, transport, jäätmed

8.  ja vesi.

Küsimustele vastas 6 õpetajat. Valikus oli õppejuht; kaks sellel õppeaastal meie kooli tulnud õpetajat, kellel puudusid eelnev info meie tegemistest; üks algklasside ja kaks vanema astme õpetajat.

Info, teavitamine ja kaasamine:

Kõik küsimustele vastanud õpetajad teavad, et osaleme Rohelise kooli programmis ja et oleme saanud ka vastava lipu. Ollakse veendumusel, et ka lastevanemad teavad sellest, sest infot jagatakse usinasti FB lehel, blogis ja info jõuab ka õpilaste kaudu koju. Kindlasti on ka neid, kes midagi ei tea.

Lapsevanemad saavad erinevates tegevustes kaasa lüüa, näiteks aidata kujundada, korrastada kooli ümbrust.

Õpetajad olid ka nõus, et nad kõik saavad osaleda keskkonnahariduse kujundamisel, olles ise eeskujuks, info levitamisel ja õpetamisel.

Kuid nenditi siiski, et me peame ikka veel info levitamist ja kaasamist parandama, sest et muud infot on nii palju, et kõige olulisem võib kaotsi minna ja alati on neid kes pole kuulnud.

Prügi ja jäätmete valdkonna küsimustest selgus, et on vajalik õuealale soetada juurde prügikaste (trepi lähedusse, seikluspargi juurde) ja oleks hea, kui ka koolimaja 2. korrusel saaks prügi rohkem liigiti sorteerida. Mureks on ka see, et prügi ei saa liigiti eraldada koolimaja juures, vaid ainult parklas,  kus on suured konteinerid.

Selgus ka, et kõige rohkem tekib paberi prügi, kuid nende jaoks on klassides kastid või kotid.

Tervise ja heaolu  valdkonnas oldi ühel nõul, et õpilased saavad tunnis piisavalt end liigutada. Ka õpetajad saavad vahetundides  õues käia, kui vaid aega oleks. Peamine takistus on suur töökoormus ja et vahetundides on palju muid asjaajamisi.

Õpetajad liiguvad tööpäevadel vähem, kui nädalavahetustel, keskmiselt liiguti päevas 1-5 tundi.

Vastanutele meeldib koolis töötada ja oma muresid saab kolleegidega vajadusel arutada ja jagada.

 Puuvilju, juurvilju, salateid süüakse, kuid söödaks rohkem, kui keegi teine puhastaks ja serveeriks ;)

Vee valdkonna küsimustes leiti, et vähe käsitletakse mere ja rannikuga seotuid teemasid, sest kõik vastanud ei anna näiteks selliseid aineid, kus oleks need teemad sees.

Kraanivee säästmisest teadsid kõik ja pigem eelistatakse kraanivett pudeliveele. Kraanivett osatakse ka kokku hoida ja seda ka tehakse.

Näiteks  hambapesu ajal ei lasta veel voolata, ei jäeta kraani niisama jooksma, toalilli kastetakse vihmaveega.

Teatakse ka, et kust tuleb Laupa kooli vesi ja kuhu see edasi läheb

Ka kodus jälgitakse vee kulu, sest see on otsene rahaline väljaminek.

Energia, õueala ja transport.

Energia kokkuhoiust teadsid kõik. Ruumist lahkudes kustutakse tuled.

Samas kasutab enamik vastanuid isiklikku transporti.

Kooliõuel on vastanute meelest piisavalt kiikumiseks, turnimiseks ja tasakaalu harjutamiseks mõeldud asju? Juurde võiks soetada tavalise kiige ja istumiskohti.

Sooviti ka, et vanema astme õpilased saaksid köögivilju vahepalaks.

Keskkonnaanalüüsi kokkuvõte - õpilased

 Lühikokkuvõte Laupa põhikooli keskkonnaülevaatusest 2021-2022. Õpilaste vastused. 

Vaadeldi 8 valdkonna olukorda igapäevaelu korraldamises, majandamises ja õppetöös: 

info, teavitamine ja kaasamine; energia, tervis ja heaolu, prügi, õueala, transport, jäätmed ja vesi.

Vastas 16 õpilast 5.-9. klassini.

Info, teavitamine ja kaasamine

Vastanutest peaaegu kõik teadsid, et osaleme Rohelise kooli programmis, et oleme saanud lipu ja nii mõnigi on olnud töörühmades.

Õpilaste arvates kõik lapsevanemad ei tea sellest, sest nad pole ka ise sellest kodus rääkinud.      

Samas teati, et lapsevanemad ja nemad ise  saavad olla abiks kooli keskkonnahariduse kujundamisel.

Info levitamise kohta arvati, et seda on siiski vähe, võiks olla rohkem.

 Prügi ja jäätmed

Seda et, miks ei tohi prügi maha visata teadsid kõik.

Selgituseks toodi, et  prügi ei lagune, loomad võivad jääda haigeks või viga saada, nad võivad selle ka kogemata ära süüa ning et  kahjustab maad-loomi-vett. 

Prügi sorteerimise põhimõtted on selged ja õpilaste arvates need koolis toimivad.

Küsimusele, et  kas sa tead, mis tüüpi prügi koolis kõige rohkem tekib vastati, et  koolis tekib konisid, paberit, kommipabereid; taarat; biojäätmeid.

Nenditi, et paberit ja pappi muust prügist eraldi ära visata saab ainult eesti keele klassis, teistes klassiruumides läheb kõik kokku.

Oldi ka rahul prügikastide arvu ja õigete kohtadega koolimaja siseruumides.

Õueala prügikastid arvati olevat enam-vähem õiges kohas, aga neid on siiski liiga vähe.

Selgitati, et neid võiks olla rohkem,  on ainult kolm tükki, võiks olla koolile lähemal, suvalistes kohtades, prügi ei mahu ära.

Õues prügi liigiti sorteerimise teemas mindi eri arvamusele. Põhimõtteliselt saab, aga see ei ole mugav ja mõni õpilane veel ei tea, mida kuhu panna.

Seda, mis prügist edasi saab teati väga hästi.

Tervis ja heaolu

Õpilased olid arvamusel, et tundides saab end liigutada ja vajadusel ringi liikuda, kuid seda eriti ei tehta, sest pole vajadust.

Vahetundides ollakse aktiivsed. Selgituses kirjutati, et saan sõpradega mängida ja lihtsalt puhata; saan ka telefonis olla ja muusikat kuulata ning  et õpetajad ajavad klassist välja.

Päevane liikumine jääb 1-6 tunni vahele, üldiselt peetakse seda piisavaks.

Vahetundides saab õues käia, kuid ainult ühe vahetunni ajal ja et vahetunnid on liiga lühikesed.

Nädalavahetustel ollakse aktiivsed.

Küsimusele kas sulle meeldib koolis olla, vastused läksid pooleks.

Kirjutati, et osad perioodid on hullud ja väsitavad; ei viitsi enam käia; vahel ei meeldi, samas siin on mu sõbrad.

Muresid saab koolis jagada kooli psühholoogi; õp. Kairi, klassijuhataja, õpetaja või  sõpradega. Mõnel  ei ole muresid.

Puuvilju, juurvilju, salateid söödi kord päevas või siis vähemalt nädalas.

Samas tahetakse rohkem mahla.

Vee valdkonnas nenditi, et loodusõpetuse tunnis on merest ja rannikust räägitud, jõgesid ollakse ka õppinud. Vee kohta tehakse ka loovtööd.

Õppekäikudel vee äärde on enamus õpilasi osalenud. 

Veelindude söötmise koha pealt on vajakajäämisi, enamus ei teadnud, miks ei tohi toita, aga need kes teadsid oskasid ka põhjendada: nad ei pruugi seda kõike ära seedida ja kaovad toidu hankimise instinktid.

Kraanivett kasutatakse säästlikult:

ei lasta veel niisama joosta; kui pesen hambaid, siis ei lase veel niisama joosta; panen kinni kui pole vaja; kasutan nii väikest juga, et oleks normaalne; joon kruusist, mitte otse; peaaegu üldse ei joo; käte seebitamise ajal panen vee kinni. 

Üldiselt teatakse kust tuleb kraanivesi, kuid Laupa kooli vee tulemisest ja minemisest puudub õige arusaam: maa alt ja maa alla; see tuleb Peipsi järvest ja puhastatakse.

Õppetöös on õpilaste arvates ikka selgitatud vee säästmise vajalikkust: siis saad juua, et seda ei raiskaks; sest magedat vett on maailmas ainult 3%; et uputusi ei tekiks; kuna maailmas saab vesi varsti otsa.

Miks on hea kraanivett eelistada pudeliveele eriti ei teata.

Arvatakse, et pudeliveel võib olla säilitusaineid või hoopis parema maitsega; seal on mullid.

Samas enamik eelistab võimalusel kraanivett pudeliveele: kuna see tuleb otse kraanist; kuna minu koduvees on palju rauda; kodune vesi on maitsvam, kui kooli oma.

Energia, õueala ja transport

Seda, et  energiakokkuhoid aitab säästa meie planeeti teati.

Ruumist lahkudes peaaegu alati kustutavad õpilased tuled, sest see hoiab elektrit kokku; nii olla parem.  Kuid vastati ka, et mul ei ole aega sellele mõelda; vahest unustan. 

Koolis käiakse ühistranspordi ja autoga.

Hommikuti on koolimaja juures palju autosid, sest õpetajad tulevad autodega.

Kooliõues on piisavalt seadmeid kiikumiseks, turnimiseks ja tasakaalu harjutamiseks, kuid võiks olla veel kiik, poksikott ja batuut.

Ka vanema kooliastme õpilased tahaksid saada köögivilju vahepalaks.

Arvati, et nad söövad vähemalt kolm peotäit juur- või puuvilju päevas, sest ollakse harjunud sööma ja see on tervislik.

Õpilaste jaoks on  oluline, et me säästaksime energiat ja sellega ka loodust, sest elan looduses ja soovin, et see nii jääks; et kõigil oleks hea; nii on parem; vanasti säästeti rohkem.

Paide-Türi rahvajooks Laupa moodi

Üle-eestilisel spordinädalal toimus ka meie koolis Paide-Türi rahvajooks. Seekord olid korraldajad andnud loa, et lastejookse võib korraldada ka kool ise. 

Teatejooksu korraldamine koos erinevate ülesandepunktidega oli Ron- Andri loovtöö.

Stradipauku käisid andmas Rasmus Mägi ja Grit Šaideiko.

Sellel nädalal toimusid ka veel hommikvõimlemised õues ja 9-ndike eestvedamisel Macarena tantsimine aulas, õuevahetundidel korvpalli vabavisete võistlus ja pendelteatejooksud.

Lisaks olid loengud dopingust ja ausast spordist.

Mängujuhid korraldasid vahetundides mänge.

Lapsevanema abil jõudsid meile ka kaablirullid.

https://www.facebook.com/100000115437861/videos/pcb.4418336218246190/394638898800405

4, 6 tonni vanapaberit

 Peaaegu pool tonni vanapaberit koguti vanapaberi kogumise kampaanial.

Kahel eelneval aastal jäi koroona tõttu vanapaberi korjamine ära.

Selle aasta sügisel otsustasime selle kohe ära teha, sest mine tea, mis võib kevadel jälle juhtuda.

6. ja 7. klassi informaatika tunnis kavandasid õpilased kuulutuse. 

Parimaks kuulutuseks valiti 7. klassi Andrease töö.

Oktoobri alguseks olid kokkuvõtted tehtud ja vanapaber Väätsa poole saadetud.

Kokku koguti 4600 kg vanu ajalehti, raamatuid, ajakirju ja muud vaapaberit.

Kõige rohkem tõid vanapaberit:

 Karel (9. kl) 1120 kg

Marilin (6. kl) 504 kg

Steven (5. kl) 295 kg

Meiko (6. kl) 256 kg

Mirethe (5. kl) 240 kg

Hendrik (9. kl) 240 kg

Mirell (7. kl) 240 kg

Christer (...kl) 202 kg

Kaire (9. kl) 198 kg

Rein  (3. kl) 128 kg

Ken - Marten (4. kl) 123 kg

Kõige kaalukamad :) klassid, kes kogusid  terve tonni vanapaberit olid

9. klass 1645 kg ja 6. klass täpselt 1000 kg.

Õpetajate esikolmikusse pääsesid

direktor Kaarel 210 kg

klassiõpetaja Pille E. 144 kg

klassiõpetaja Kaja 73 kg.

Eraldi kiitus Karl Johanile (1.kl) ja Revole (3. kl), kes tassisid sõna otseses mõttes vanapaberi ise kooli ehk ei kasutanud autotransporti, vaid tõid selle käeotsas 

mitmel hommikul bussiga kooli sõites.