Harjutused rehaga

 Talvised tuuled ja raske lumi oli koolipargi alla palju lehti, oksi ja muud loodusikku sodi toonud.

Iga klass sai ulatada oma abistava käe.

Vaata ka https://www.facebook.com/reel/2357540351418576

Rasv ei tee alati paksuks

 Selle talve eriliselt külmad ilmad panevad proovile nii inimesed, loomad kui ka linnud.

Valmistasime kohalikele tiivulistele lisasööki.

Rasvarikka toidulisa valmistamiseks kasutasime magedat searasva, koorimata päevalilleseemneid, maapähkleid ja kaerahelbeid. Natuke lisasime ka tükeldatud porgandit.

Maiuspala tegemine oli lihtne: sulata rasv, sega kõik kokku ja vala nõudesse. 

Tegemisel kogesime ka väikest ebaõnnestumist. Interneti avarustest saadud tarkus, et muffinivormid on head abilised meie tegemisele kaasa ei aidanud. Pidime segu taaskasutatud topsidesse ümber valama. Aga kes ei õpi, see targemaks ei saa.

Jõudsime ka järeldusele, et rasvainet võib alati rohkem olla, nii et jälle targemad.

Hiljem paigutasime need meie linnuresto juurde võimsa kuusepuu otsa.

Majakese sisse panime vana soolatopsi, mille sees oli hangunud maiuspala.

Enne kui jõudsime linnuresto juurest lahkuda oli kuulda kuidas tiivulised uuest söögiuudisest teatavad. 

Kirjandus ütleb, et uuest ja maitsvast söögist levib uudis kiiresti, ;)

Kes jäi nahast ilma

"Meister kooli" projekti abil  käis Oma väga erilist eriala tutvustamas Maarja Koivuoja. 

"Meister kooli" on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit algatatud projekt, mille eesmärgiks on rahvuslike käsitöötraditsioonide järjepidevuse säilitamine kooliõpilaste ja tunnustatud käsitöömeistrite ühistegevuse kaudu.

Maarja Koivuoja tegeleb traditsiooniliste  võtetega nahaparkimisega. ise ta on öelnud: "Nahaparkimine  on nii põnev maailm, mille naturaalsesse pehmusesse võib piltlikult öeldes “uppuda”. Põhiline on näha karusnahas kohe head, looduslikku materjali, enne kui see plaanitakse ära visata, mida seni kahjuks palju tehti.Pargin kodu- ja metslooma nahku käsitsi. Teen neile kas maarja-, taim-, suitsu või rasvapargi."

2024. aastal andis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit meitrile Eesti jahimeeste seltsi ettepanekul “OMA märgi”.

Ta tutvustas mõtteviisi, et loom keda kütitakse lihaks või looduskaitse eesmärgil, et ka tema nahk saaks ära kasutatud. Sama kehtib põllumajandusloomade nahkadele, mis muidu saadetakse kõik Väike-Maarjasse, Vireeni põletusse või maetakse kodus maha.

Lisaks on vajalik muuta oma tarbimisharjumusi, neid lihtsalt vähendama, et kasutaksime loodusressursse just nii palju, kui palju me oma tarbeks vajame.

Jahinduse -ja põllumajandusloomade hukkamisel jääb kasutamata kümneid tuhandeid loomanahku, millede väärindades saaksime valmistada kehasõbralikke tooteid: kasukad, mütsid, muhvid, kindad, saapad, sussid, vööd, vestid, tagid, joped, kotid ja palju muud. Kasutades kütitud loomast ära maksimaalselt: liha, nahk, luud, aju jm.- oleme oma tegevusega tekitanud kõige väiksema ökoloogilise jalajälje.

Lõpetuseks vaatasime tutvustavad esitlust Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidust ja kuulasime Eesti Jahimeeste Seltsi loodud väga harivat videot küttimisest.

Õpilased olid väga huvitatud ja küsisid rohkelt küsimusi, nii mõnigi kuulaja jäi veel pärast meistriga jutlema.

Enne suurt sügist

 Enne suurt sügist said peenrakastid puhtaks tehtud.

Ootame uut kevadet.

Elukeskkond võib olla väga erinev

 KIKi projekti raames said 5. ja 6. klassi õpilased osaleda Tallinna loomaia õppeprogrammis "Loomad erinevates elukeskkondades". Tutvuti eri paikadest pärit loomade elamiskeskkondadega. Keskenduti elupaikade väga erinevatele tingimustele ja kuidas sealsed liigid on kohastunud ka väga rasketes oludes hakkama saama.

Lõpetuseks mängiti rühmamängu, mille abil kontrolliti ja kinnistati saadud teadmisi.

Nauditi ilusaid loodusvärve.

Kui ilus sügisnäitus sai läbi

 Kui ilus sügisnäitus sai läbi, siis kõrvitsatest tegime erinevaid toite: püreesuppi, pirukat ja marineerisime sisse.

Meie kevadel alguse saanud kõrvitsaprojekt väga ei õnnestunud.

Kevadel maha istutatud taimedest osad läksid kasvama ja saaki eriti ei andnud.

Kuid meie kevadel külvatud seemned: peet, porgand, sibul, türgi uba andsid hea saagi. Põldoa seemned mädanesid kahjuks ära.

Meie väike maailm sai puhtamaks

Meie väike maailm, mis on meie kooli ümbrus ja külavahe sai Maailmakoristuspäeval taaskord pisut puhtamaks.

Igal klassil oli oma piirkond kus käidi prügi otsimas-korjamas.

1. klassil oli ülesandeks vaadata üle kooli ümbrus. Tõdeti, et prügisaak oli kesine.

4. klass käis Laupa külatänavatel.

5. klass vaatas üle teelõigu koolist väikese sillani.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et iga aastaga jääb meie kandis prügi vähemaks.