Stiilne tintinnabul

 Kui kunst ei tule meie juurde, siis lähme meie kunsti juurde.

Viienda ja kuuenda klassi õpilased käisid oma maailmapilti avardamas Eesti Kunstimuuseumis (KUMUS) ja tervisealaseid teadmisi ammutamas Eesti Tervisemuuseumis.

KUMUs võtsime osa  töötoast „Spiegel im Spiegel. Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini“. 

Tutvusime Arvo Pärdi muusika loomise kunstiga. Uurisime tema erilist kompositsioonimeetodi üles kirjutamise stiili ja saime teada, mis asi on tintinnabul. 

Arutlesime näiteks, kas peegel on kunstiteos ja kas meie peegelpilt sellel võib ka olla osa kunstist.

Rühmatöödena uurisime maale ja panime kirja kohe kontrollitavad faktid ning emotsioonid, mida teosed meis tekitavad või mida me arvame nägevat.

Otsisme ka nö oma kohta maali sees.

Lõpetuseks peegeldasime oma tundeid omanäolise muusikariista abil.

Teel Eesti Tervisemuuseumisse üllatusime, et jõulukuusk on veel Raekoja platsil.

Tegime muuseumis aega parajaks eksponaate uurides.

Töötoas "Mis värk selle veipimisega on?" arutlesime koos, et kas me tegelikult teame, mida veip meie kehaga teeb, kas veip on nii ohutu kui väidetakse ja mida see meie vaimse ja füüsilise tervisega teeb.

Muuseumite külastamist toetasid programmid Aitan lapsi kunsti juurde ja Noorte heaks.

Kes jäi nahast ilma

"Meister kooli" projekti abil  käis Oma väga erilist eriala tutvustamas Maarja Koivuoja. 

"Meister kooli" on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit algatatud projekt, mille eesmärgiks on rahvuslike käsitöötraditsioonide järjepidevuse säilitamine kooliõpilaste ja tunnustatud käsitöömeistrite ühistegevuse kaudu.

Maarja Koivuoja tegeleb traditsiooniliste  võtetega nahaparkimisega. ise ta on öelnud: "Nahaparkimine  on nii põnev maailm, mille naturaalsesse pehmusesse võib piltlikult öeldes “uppuda”. Põhiline on näha karusnahas kohe head, looduslikku materjali, enne kui see plaanitakse ära visata, mida seni kahjuks palju tehti.Pargin kodu- ja metslooma nahku käsitsi. Teen neile kas maarja-, taim-, suitsu või rasvapargi."

2024. aastal andis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit meitrile Eesti jahimeeste seltsi ettepanekul “OMA märgi”.

Ta tutvustas mõtteviisi, et loom keda kütitakse lihaks või looduskaitse eesmärgil, et ka tema nahk saaks ära kasutatud. Sama kehtib põllumajandusloomade nahkadele, mis muidu saadetakse kõik Väike-Maarjasse, Vireeni põletusse või maetakse kodus maha.

Lisaks on vajalik muuta oma tarbimisharjumusi, neid lihtsalt vähendama, et kasutaksime loodusressursse just nii palju, kui palju me oma tarbeks vajame.

Jahinduse -ja põllumajandusloomade hukkamisel jääb kasutamata kümneid tuhandeid loomanahku, millede väärindades saaksime valmistada kehasõbralikke tooteid: kasukad, mütsid, muhvid, kindad, saapad, sussid, vööd, vestid, tagid, joped, kotid ja palju muud. Kasutades kütitud loomast ära maksimaalselt: liha, nahk, luud, aju jm.- oleme oma tegevusega tekitanud kõige väiksema ökoloogilise jalajälje.

Lõpetuseks vaatasime tutvustavad esitlust Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidust ja kuulasime Eesti Jahimeeste Seltsi loodud väga harivat videot küttimisest.

Õpilased olid väga huvitatud ja küsisid rohkelt küsimusi, nii mõnigi kuulaja jäi veel pärast meistriga jutlema.

30 minuti rekord

 Mardilaat "Minult Sinule", mis toimub alati isadepäeva nädalal, on meie koolis juba päris mitmed aastad väga populaarne. 

Tavapäraselt algab laat viie sissejuhatava küsimusega. Sel aastal oli paar küsimust õpetajate poolt korradatud õnneloosi pakkide ja peaauhindade kohta. Ülejäänud küsimused tulid rahamaailmast. Näiteks: Mis on ühist Eesti eurosendistel ja üheeurosel mündil, selle vastamine erilist pingutust ei nõudnud. Küll aga tekitas ohoo elamuse küsimus: Millise rahatähe trükkimine lõpetati 2019 aastal? Vastuseid oli erinevaid, kuni kostus vaikselt ka õge vastus: 500 eurone, sest see rahatäht on liiga suur ja ei mahu hästi rahakoti mõõtudesse ning et selle rahatähega tehakse palju rahapesu, on einevate kuriteoliikide allikaks ja seda võltsitakse kõige rohkem.

Laadal pakuti palju erinevaid küpsetisi ja maiustusi. Oli ka hoidiseid, moose ja kuivatatud puuvilju.

 Mõned õpilased müüsid ka oma mänguasju, DVD plaate, mudelautosid. Veel oli erinevaid meisterdusi: kleepsud, ehted, järjehoidjad jne.

Oma lauaga olid väljas ka TORE ring, kes koguvad endiselt oma maskoti jaoks raha ning Nobedate Näppude ring, kes saadud tuluga ostab enda tegevuseks meisterdamisvahendeid.

Vaieldamatult oli kõige kuumem müügilett õpetajate õnneloos. Loosid said otsa esimese 30 minutiga.

Õpetajate õnneloosiga koguti raha TORE ringi maskoti jaoks ja pool raha läheb meie uue staadioni maskoti/embleemi/märgise Fefi fondi.  Raha koguti 216 eurot. 

Järgmine laat on kevadel, kus põhirõhk on taaskasutusasjadel ja roheteemaga sobivatel müügiartiklitel.

Prügi võsast välja

 Meie "Teeme ära" projekt viis meid seekord võssa.

Laupa külasl ühes võsas on aastakümnete vanune prügikoht. Oleme mitmed aastad seda prügi kogust seal vähendanud ja sel aastal otsustasime teha kambaka.

4. ja 5. klassi tublide õpilastega tegime mitu tundi tööd. Keegi, kes kunagi on usinasti juhtmete koorimise ja elektroonika lammutamisega toimetanud, oli oma "ülejääke" sinna peitu poetanud.

Meie võsakoristamise projekt veel jätkub. Valla abiga saame ka prügikotid sealt ära toimetada.