36 rohesõpra kogusid 25 kg alumiiniumit

Laupa kool on rohesõber ja aitab hoida Eestimaad puhtama ja rohelisemana.

Osaleme erinevates keskkonnateemalistes väljakutsetes.

Märtsi lõpus sai läbi AS Kuusakoski korraldatud Rohejaht. Rohejahi raames korjatakse kokku alumiiniumist küünlaümbriseid, vanaelektroonikat ja sel aastal ka fooliumkaasi.

Meie koolist osalesid 1., 2., 3., 5. ja 7. klass.

Kõige rohkem koguti kokku küünlaümbriseid - 23 400 tükki.

Natuke fooliumkaasi  nii u paari kilo jagu ja vanaelektroonikat: laadijad, kõrvaklapid, elektriline hambahari jne 3,8 kg.

Kogumiskampaaniast võttis osa 36 rohesõpra.

1 klassist osalesid Ruudi, Melinda, Rasmus, Siim ja Johannes.

2. klassist osalesid Dominic, Kirke, Pia Lotta, Mia Rebeka, Sofia, Paul, Marko ja õp. Pille.

3. klassist osalesid Kristofer, Kertu-Liisu, Villem, Suni, Aron, Roland, Ronald, Aaron ja õp. Külli.

5. klassist osalesid Keidy, Ken-Marten ja Lysandra.

7. klassist osalesid Rasmus, Kaisa, Kermo, Mirete, Ghala, Angelina, Renate, Gerda, õp. Kaja ja Kerli ning Käru kogudus.

Kõige suurem panustaja oli 5. klassi Keidy, kes tõi u 9000 küünlaümbrist.

Kokku viidi AS Kuusakoski Paide kogumispunkti 25 kg alumiiniumit.

Lõngakoorem sai vähemaks

 Terve õppeaasta on käsitöötundides vapralt lõngajääke vähendatud.

Valmisid stressi maandamise mänguasjad ja disainkotid.

Kes jäi nahast ilma

"Meister kooli" projekti abil  käis Oma väga erilist eriala tutvustamas Maarja Koivuoja. 

"Meister kooli" on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit algatatud projekt, mille eesmärgiks on rahvuslike käsitöötraditsioonide järjepidevuse säilitamine kooliõpilaste ja tunnustatud käsitöömeistrite ühistegevuse kaudu.

Maarja Koivuoja tegeleb traditsiooniliste  võtetega nahaparkimisega. ise ta on öelnud: "Nahaparkimine  on nii põnev maailm, mille naturaalsesse pehmusesse võib piltlikult öeldes “uppuda”. Põhiline on näha karusnahas kohe head, looduslikku materjali, enne kui see plaanitakse ära visata, mida seni kahjuks palju tehti.Pargin kodu- ja metslooma nahku käsitsi. Teen neile kas maarja-, taim-, suitsu või rasvapargi."

2024. aastal andis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit meitrile Eesti jahimeeste seltsi ettepanekul “OMA märgi”.

Ta tutvustas mõtteviisi, et loom keda kütitakse lihaks või looduskaitse eesmärgil, et ka tema nahk saaks ära kasutatud. Sama kehtib põllumajandusloomade nahkadele, mis muidu saadetakse kõik Väike-Maarjasse, Vireeni põletusse või maetakse kodus maha.

Lisaks on vajalik muuta oma tarbimisharjumusi, neid lihtsalt vähendama, et kasutaksime loodusressursse just nii palju, kui palju me oma tarbeks vajame.

Jahinduse -ja põllumajandusloomade hukkamisel jääb kasutamata kümneid tuhandeid loomanahku, millede väärindades saaksime valmistada kehasõbralikke tooteid: kasukad, mütsid, muhvid, kindad, saapad, sussid, vööd, vestid, tagid, joped, kotid ja palju muud. Kasutades kütitud loomast ära maksimaalselt: liha, nahk, luud, aju jm.- oleme oma tegevusega tekitanud kõige väiksema ökoloogilise jalajälje.

Lõpetuseks vaatasime tutvustavad esitlust Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidust ja kuulasime Eesti Jahimeeste Seltsi loodud väga harivat videot küttimisest.

Õpilased olid väga huvitatud ja küsisid rohkelt küsimusi, nii mõnigi kuulaja jäi veel pärast meistriga jutlema.

30 minuti rekord

 Mardilaat "Minult Sinule", mis toimub alati isadepäeva nädalal, on meie koolis juba päris mitmed aastad väga populaarne. 

Tavapäraselt algab laat viie sissejuhatava küsimusega. Sel aastal oli paar küsimust õpetajate poolt korradatud õnneloosi pakkide ja peaauhindade kohta. Ülejäänud küsimused tulid rahamaailmast. Näiteks: Mis on ühist Eesti eurosendistel ja üheeurosel mündil, selle vastamine erilist pingutust ei nõudnud. Küll aga tekitas ohoo elamuse küsimus: Millise rahatähe trükkimine lõpetati 2019 aastal? Vastuseid oli erinevaid, kuni kostus vaikselt ka õge vastus: 500 eurone, sest see rahatäht on liiga suur ja ei mahu hästi rahakoti mõõtudesse ning et selle rahatähega tehakse palju rahapesu, on einevate kuriteoliikide allikaks ja seda võltsitakse kõige rohkem.

Laadal pakuti palju erinevaid küpsetisi ja maiustusi. Oli ka hoidiseid, moose ja kuivatatud puuvilju.

 Mõned õpilased müüsid ka oma mänguasju, DVD plaate, mudelautosid. Veel oli erinevaid meisterdusi: kleepsud, ehted, järjehoidjad jne.

Oma lauaga olid väljas ka TORE ring, kes koguvad endiselt oma maskoti jaoks raha ning Nobedate Näppude ring, kes saadud tuluga ostab enda tegevuseks meisterdamisvahendeid.

Vaieldamatult oli kõige kuumem müügilett õpetajate õnneloos. Loosid said otsa esimese 30 minutiga.

Õpetajate õnneloosiga koguti raha TORE ringi maskoti jaoks ja pool raha läheb meie uue staadioni maskoti/embleemi/märgise Fefi fondi.  Raha koguti 216 eurot. 

Järgmine laat on kevadel, kus põhirõhk on taaskasutusasjadel ja roheteemaga sobivatel müügiartiklitel.

Meie väike maailm sai puhtamaks

Meie väike maailm, mis on meie kooli ümbrus ja külavahe sai Maailmakoristuspäeval taaskord pisut puhtamaks.

Igal klassil oli oma piirkond kus käidi prügi otsimas-korjamas.

1. klassil oli ülesandeks vaadata üle kooli ümbrus. Tõdeti, et prügisaak oli kesine.

4. klass käis Laupa külatänavatel.

5. klass vaatas üle teelõigu koolist väikese sillani.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et iga aastaga jääb meie kandis prügi vähemaks.

 

Prügi võsast välja

 Meie "Teeme ära" projekt viis meid seekord võssa.

Laupa külasl ühes võsas on aastakümnete vanune prügikoht. Oleme mitmed aastad seda prügi kogust seal vähendanud ja sel aastal otsustasime teha kambaka.

4. ja 5. klassi tublide õpilastega tegime mitu tundi tööd. Keegi, kes kunagi on usinasti juhtmete koorimise ja elektroonika lammutamisega toimetanud, oli oma "ülejääke" sinna peitu poetanud.

Meie võsakoristamise projekt veel jätkub. Valla abiga saame ka prügikotid sealt ära toimetada.

Ajalehest uhkeks kastiks

 Juba mitu kuud keerutavad, punuvad, liimivad ja värvivad 6. ja 7. klassi neiud ajalehest kaste.

Ajalehtedest lõigatakse ribad, keerutatakse neist paberkõrred ja siis punutakse pappkasti ümber vitspunumise meetodil kast.

Ajalehtedaga varustab meid raamatukogu. kastid saime poodide kastivirnadest.

Kastid värvitakse üle tumedamat tooni Pinotexiga.

Hiljem õmmeldakse kangajääkidest sisse vooder, et peita liimimise jälgi ja et kast näeks kenam välja.