Laupa kooli keskkonnateemalised eesmärgid, põhimõtted ja tegevuskava

EESMÄRGID

1.     Prügi ja jäätmed:

-       toimub jäätmete liigiti sorteerimine nii koolimajas kui õues;

-       lahendatud on biolagunevate jäätmete komposteerimine (biojäätmete kogumiskast);

-       viiakse läbi vanapaberi kogumise kampaania,

-       oluliselt on vähendatud digiprügi mahtu nii kooli kui isiklikes arvutites.

2.     Elurikkus ja loodus

-    osaletakse erinevatel õppekäikudel, töötubades ja õuesõppetundides looduse tundmaõppimiseks;

-    ehitatakse pesakaste erinevatele suluspesitsejatele;

3.     Tervis ja heaolu:

-       Laienenud on võimalused aktiivseks liikumiseks nii koolimajas kui õues;

-       Õpilaste ja õpetajate koolistress on vähenenud ja õpirõõm on alles.

 

KESKKONNA TEGEVUSKAVA JA PÕHIMÕTTED

1.     Prügi ja jäätmed

MIKS?

·       Prügi sorteerimise tulemusena kaitseme elusloodust ja hoiame ressursse (prügi sorteerimisega vähendame vajadust hävitada loomade elupaiku; paberi sorteerimine üksi säästab miljoneid puid).

·       Prügi sorteerimine säästab elektrienergiat (prügi sorteerimine säästab elektrit, sest tootja ei pea tootma midagi toorest looduslikust ressursist).

·       Prügi sorteerimine aitab leevendada kliimaprobleeme (prügi sorteerimine tähendab väiksemat süsinikühendit ja kasvuhoonegaaside hulka).

·       Prügi sorteerimine on nii loodusele kui majandusele hea (taaskasutatud materjalidest tehtud eseme valmistamisel kasutatakse vähem vett ja elektrit ning saastet tekib vähem).

 

TEGEVUSED: määratud on inimene, kes aitab Rohelise kooli projekti keskkonnatöörühmal ja teistel õpilastel ning kooli personalil tegevuse protsessi juhtida.

 

	Tegevus	Kes juhib tegevust?	Mis ajaks?
1.	Sildid lülititele, patareide kogumiskasti asukoha silt	Anneli koos õpilastega	Kevadsemester
2.	Biojäätmete kogumiskast, loovtööna plakat, kõduusside kast	Terje, Kaarel, Anneli koos õpilastega	Kevadsemester
3.	Prügi sorteerimise õpetus: esitlus, õppetunnid	Mairi koos 6. klassiga	Kevadsemester
4.	Maailmakoristuspäev	Terje, Kaarel ja kõik teised	Sügissemester
5.	„Teeme ära talgud	Mairi, Kaarel ja teised	Kevadsemester
6.	Vanapaberi kogumine	Kõik, Kaarel korraldab ära viimise	Kogu õppeaasta vältel
7.	Digikoristus	Anneli	Talvesemester

 

2.     Elurikkus ja loodus

MIKS?

·       Elurikkus planeedil Maa väheneb murettekitava kiirusega.

·       Loodust tundes ja looduses valitsevaid seaduspärasusi teades oskame kaasa aidata elurikkuse hoidmisele. 

 

TEGEVUSED: määratud on inimene, kes aitab Rohelise kooli projekti keskkonnatöörühmal ja teistel õpilastel ning kooli personalil tegevuse protsessi juhtida.

 

	Tegevus	Kes juhib?	Mis ajaks? Kaua kestab?
1.	Õppekäigud loodusesse	Õpetajad, Kaarel	Kogu õppeaasta vältel
2.	Töötoad loodusmajades	Õpetajad, Kaarel	Sügissemester
3.	Õppefilmid	Terje, Mairi	Sügissemester
4.	Talvine lindude toitlustamine ja jälgimine	Õpetajad	Talvesemester
5.	Valge-toonekure jälgimine	Pille E ja õpilased	Kevadsemester
6.	Kevade püüdmine pildile	Pille E, Anneli ja õpilased	Kevadsemester
7.	Lindudele pesakastide valmistamine	Peeter	Talve- ja kevadsemester
8.	Kõduusside eest hoolitsemine	Anneli ja 4. klass	Kogu õppeaasta vältel

 

 

3.     Tervis ja heaolu

MIKS?

·       Terves kehas terve vaim.

·       Koolitüdimuse- ja väsimuse ennetamine aitab toime tulla õppimisega.

·       Säilitades koolirõõmu ei jää õpilased koolist kõrvale.

·       Piisav aktiivne liikumine aitab ajul paremini puhata.

TEGEVUSED: määratud on inimene, kes aitab Rohelise kooli projekti keskkonnatöörühmal ja teistel õpilastel ning kooli personalil tegevuse protsessi juhtida.

 

	Tegevus	Kes juhib?	Mis ajaks?
1.	Siseterviserada	Deivi ja õpilased	Sügissemester
2.	Heinapallid	Deivi ja lapsevanem	Sügissemester
3.	Õuevahetunnid	Anne	Terve õppeaasta vältel
4.	Tallide külastus	Kairi	Talvesemester
5.	Stressikoer	Kairi	Terve õppeaasta vältel
6.	Õuetegevuste vahendid	Deivi, Kairi	Terve õppeaasta vältel

Eesmärgid ja põhimõtted on üleval ka meie Rohelise kooli projekti stendil.

Rohelise kooli projekti koosoleku protokoll nr 3.

Kadrid koputavad ukse taga.

 Kadripäeval koputasid 1.-4. klasside kadrisandid 5.-9. klasside ukse taga, nõudes sisselaskmist.

Lauldi, tantsiti ja küsiti mõistatusi. Vastutasuks anti rõõmsatele santidele kommi.

Rõõmsat elevust jätkus kogu päevaks.

Rohkem pilte meie Fb lehel.

https://www.facebook.com/groups/179706642109190/permalink/3525322060880948/

Keskkonnaülevaatus 2020

 

Laupa Põhikooli keskkonnaülevaatus 2020 november

Läbiviija ja koostaja: Terje Põvvat

 

KESKKONNAÜLEVAATUSE KÜSITLUSE LÄBIVIIMINE

 

Laupa Põhikoolis õppis 2020 novembril 118 õpilast ja koolis töötas 28 täiskasvanut.

Keskkonnaülevaatuseks koostati 2019. aastal küsitlusleht kahes eksemplaaris, üks oli mõeldud õpilaste küsitlemiseks ja teine koolitöötajate.

2020 novembrikuus paluti igal klassijuhatajal anda keskkonnaülevaatuse küsitlusleht neljale õpilasele ja täita õpetajale mõeldud leht ise. Lehe pidi tagastama nädala jooksul.

Küsitluslehe täitsid kolm 1., 2. ja 9. klassi, kuus 5. ja 8. klassi ning neli 7. klassi õpilast – kokku 28 õpilast. 4 klass oli küsitlusnädalal distantsõppel ja 6. klassijuhataja puudus koolist. Keskkonnaülevaatuse küsitlusest võttis osa 8 õpetajat ja direktor.

 

Laupa põhikooli keskkonnaülevaatus vaadeldi kaheteistkümne valdkonna olukorda igapäevaelu korraldamises, majandamises ja õppetöös:

• Info, teavitamine ja kaasamine
• Elurikkus ja loodus
• Kliimamuutused
• Energia
• Globaalne kodakondsus
• Tervis ja heaolu
• Meri ja rannik
• Prügi
• Õueala
• Transport
• Jäätmed
• Vesi

 

Valdkonnaküsimustes tuli kõigepealt vastata jah või ei ja seejärel oli võimalik oma vastust põhjendada.  Selgitustes tuuakse välja ainult sisult erinevad.

 

TULEMUSED TEEMAVALDKONDADE JA KÜSIMUSTE

 

Valdkond: info, teavitamine ja kaasamine

 

6.    1. Kas sa tead, et osaleme rohelise kooli programmis?

Jah: vastas 22 õpilast,

Ei: 6 õpilast

Selgitused (kokku 6): 2018. aasta septembris liitus Laupa Põhikool Rohelise kooli programmiga, direktor rääkis, Õp Anneli rääkis, sellest räägitakse palju, kuna olen ise sellega seotud.

Jah: vastas 9 koolitöötajat

Ei: 0 koolitöötajat

Selgitused (kokku 2): Juhin seda; Püüame saada Rohelise lipu kooliks – see on meil ka antud õppeaasta üks eesmärke.

2. Kas lapsevanemad teavad, et üks meie prioriteete on keskkonnaharidus ja keskkonnasõbralik käitumine?

Jah: 19

Ei: 8

Selgitus (2): ei tea, lapsevanematega ei ole vist sellest räägitud.

Jah: 7

Ei: 0

Selgitus (5): Loodan, et siiski teavad, infot on edastatud.; see on õppeprogrammi osa, seda näeb meie ümbrus ja e-koolis on meie näitustest info. Fb ja Rk kajastavad olnud sündmusi; Ei oska öelda.; Need vanemad, kes on külastanud lastevanemate koosolekuid ehk teavad, aga väga suurt tutvustust pole tehtud.; Usun, et läbi oma laste ja ka meedia teavad.

3.Kas lapsevanematel on võimalik osaleda keskkonnahariduse kujundamisel?

Jah: 19

Ei: 3

Ei tea vastuse kirjutas või vastamata jättis: 8 õpilast.

Selgitus (8): ei tea; neil pole eriti aega; ei tea seda, aga võimalik on, et saab osaleda; ja saavad.

Jah: 8

Ei: 0

Ei tea vastuse kirjutas või vastamata jättis: 8 õpilast.

Selgitus (4): saavad tulla aidata kõik ja perega.; Ei oska öelda.; Koduse eeskujuga.; Oma igapäevastes tegevustes ja lapsi suunates.

4. Kas sa oled teadlik, et Laupa põhikoolis väärtustame keskkonnahoidu?

Jah: 26

Ei: 2

Selgitus (kokku 1): kuna toimuvad maailmkoristuspäevad.

Jah: 9

Ei: 0

Selgitus (kokku 3): sorteerime prügi, osaleme maailmakoristusel, kustutame tulesid; Pudelikonteineri võimalus prügi sorteerida, erinevad aktsioonid.; Meil on palju selle alaseid tegevusi.

5. Kas sul on võimalik osaleda keskkonnahariduse kujundamisel?

Jah: 22

Ei: 6

Selgitus: Jah, kuna tegelen Rohelise kooli projektiga.

Jah: 9

Ei: 0

Selgitus (5): mitte kõik ei osale infokoosolekutel ega loe e-kooli teateid; Säästlikust ja loodushoiust on palju ilukirjanduslikke jm tekste, mida käsitleme.; olen töögruppides; õpetaja ja koolijuhina juba on; Teema lõimub kõigi ainetega..

6. Me peame info levitamist ja kaasamist parandama, sest… (25 vastust): muidu ei jõua info kõigini, et rohkem teada nendest projektidest, Mul puuduvad täpsed sellekohased teadmised., sellega ennetame probleeme, nad muidu viskavad pürgi maha (2), siis teab sellest rohkem inimesi (2), siis muutuvad inimesed teadlikumaks (2), ei oska vastata (2), et inimene ei reostaks enam nii palju loodust, pole põhjust seda arendada, ei pea, teised inimesed saavad meie kooli kohta rohkem teada (2), siis saavad teised inimesed kooli sisse, siis teavad kõik infot, kõik ei pea seda oluliseks, infot peaks piirama kui siis e-kooli võiks panna vahel viiteid, nii saaksid nii koolitöötajad kui ka lapsevanemad ühtemoodi asjast/ eesmärkidest aru., palju huvitavat ja olulist teavet harivate tegevuste kohta ei pruugi jõuda kõigi osapoolteni., sest äkki keegi siiski ei tea (ja sageli on ka prügi maas), keskkonnaharidus on tähtis.

7. Me peame info levitamist ja kaasamist parandama, sest… (6): kõik ei pea seda oluliseks; peaks piirama kui siis e-kooli võiks panna vahel viiteid; nii saaksid nii koolitöötajad kui ka lapsevanemad ühtemoodi asjast/ eesmärkidest aru.; palju huvitavat ja olulist teavet harivate tegevuste kohta ei pruugi jõuda kõigi osapoolteni.; sest äkki keegi siiski ei tea (ja sageli on ka prügi maas); keskkonnaharidus on tähtis.

Valdkond: kliimamuutused

6.     1. Kas oleme teinud midagi, et tekiks vähem toidujäätmeid?

Jah: 17

Ei: 7

Selgitus (12): Sööme kõik ära.; Tarbime teadlikumalt; Püüan rohkem mõelda toidukorrad läbi, et ei ostaks rohkem kui tarbime!; Ei oska vastata. Vist ikka oleme!; ei tea (4); söön toidu korralikult ära; olen alati söönud kõik ära; sorteerime prügi; Ja, üritan võimalikult palju asju ära tarbida.

Jah: 6

Ei: 1

Selgitus (8): Mõtlen paremini toorainete soetamise peale.; Ei tea. (2); „Söön rohkem“. Toidujäätmed lähevad ussidele.; Ülejäägi loomadele/ ussidele / tigudele.; Ostan mõistlikult, soojendan toitu.; Ma ei tea, et oleks teinud.; Õpetame lapsi: tõsta endale ette niipalju kui ära sööd.

2. Kas kasvatame ise taimi, et neid hiljem koolisööklas toiduvalmistamisel kasutada?

Jah: 12

Ei: 15

Selgitus (7): Täpselt ei tea!; kahjuks ei, aga võiks; siis ei pea nii palju raha raiskama nende peale; ei tea; kasvatame porgandit (2); ei ole kasvatatud.

Jah: 1

Ei: 7

Selgitus (3): Porgandeid 1. klassile 9. külvab.; Vähemalt ei ole ma sellest teadlik.; Pole seda kohustust võtnud.

3. Kas menüüs on vähemalt kord nädalas kalatoidud?

Jah: 24

Ei: 4

Selgitus (4): ei meeldi (2), kaks korda nädalas (2).

Jah: 9

Ei: 0

Selgitus (3): On ju ka siiani nii olnud. (2); Kasulik ja maitsev (sageli meil ongi).

4. Kas sa pead võimalikuks, et koolisööklas sööksid vähemalt kord nädalas taimtoitu?

Jah: 16

Ei: 12

Selgitus (3): pole minu maitse, mulle meeldib liha.

Jah: 8

Ei: 0

Selgitus (3): Söökla peaks muidugi valmis olema selleks, paras lisatöö.; Soovin seda vägagi.; Prooviksin ise meeleldi ja kindlasti on ka lapsi, kes on valmis proovima.

5. Kas sa oleksid valmis abistama kooli lõuna ja oote tarvis maitsetaimede kasvatamisel?

Jah: 15

Ei: 10

Selgitus (7): Ikka jah!; pole aega (3); nii ja naa; see on huvitav; mul ei ole neid kusagil kasvatada.

Jah: 4

Ei: 5

Selgitus (4): Aja- ja koharesurss puudub.; See oleks vahva projekt.; Puudub võimalus taimi kasvatada.; Ei jaga asja.

6. Kas kooli territooriumil peaks olema võimalik biolagunevaid jäätmeid komposteerida?

Jah: 23

Ei: 3

Selgitus (8): Komposter; No võiks ju (2); jah, nt lehti; kuna see annab mulda rammu juurde; jah oleks hea; ma ei oska öelda; on see võimalus juba.

Jah: 9

Ei: 0

Selgitus (4): Hea õppematerjalistik, praktiline lisaväärtus.; Olen pakkunud kiirkomposterit.; See annaks ka lastele eeskuju.; Muretseme selleks komposteri.

Valdkond: prügi ja jäätmed

1. Kas sa tead, miks ei tohi prügi maha visata?

Jah: 27

Ei: 1

Selgitus (16): Muidu loomad jäävad kinni ja surevad; Kui lind sööb nätsu võib ära surra.; Sellepärast, et linnud võivad kilekotti minna ja surra.; Ei tohi, see rikub maailma, prügi võib visata prügikasti. (2); Sest see ei lagune ja reostab loodust (10)

Jah: 9

Ei: 0

Selgitus (3): Pole vaja keskkonda reostada.; Ohtlik loomadele, lindudele ja keskkonnale; Hoiame loodust puhtana.

2. Kas sulle on teada prügisorteerimise põhimõtted?

Jah: 25

Ei: 2

Kas need põhimõtted koolis toimivad?

Jah: 23

Ei: 4

Selgitus (7): Paber oma korvi (2); Õues küll on kollane ja roheline, sinine prügikast; Praegu konterinerid on meil olemas; eraldi toodete jaoks on eraldi prügikastid (2).

Jah: 9

Ei: 0

Kas need põhimõtted koolis toimivad?

Jah: 6

Ei: 1

Selgitus (6): Üldiselt küll; Kõikidel pole kinnitunud harjumusi, ollakse mugavad.; Nii ja naa; Enamasti, sest paberijäätmetele on klassides oma kastid.; On võimalus sorteerida, aga kuna klassis üks prügikast, siis on mugavam sinna visata.; Nii koolimajas kui õues saab jäätmeid liigiti paigutada.

3. Kas sa tead, mis tüüpi prügi koolis kõige rohkem tekib? (Selgitusse kirjuta, kus ja mis liiki prügi sul tekib.)

Jah: 20

Ei: 7

Selgitus (22): Paber (9); 1. korrusel; taskurätte ja kommipabereid; Toidujäätmeid tekib koolis palju, kuna ma alati kõiki toite ei söö!; mul tekib kommipabereid hästi palju (2); Biojäätmeid, klaas, paber ja papp paend jne; Pakendeid; ei tea; plast; toitu ja pakendit (2); paberit, toitu ja pakendeid; olmeprügi.

Jah: 9

Ei: 0

Selgitus (9): kodus, kolme + pakend; paber, toidujäätmed; Paber. (6)

Oleme. Ilmselt köök toodab ka seda palju. Kas nad sorteerivad?

4. Kas saad paberit ja pappi muust prügist eraldi ära visata?

Jah: 24

Ei: 4

Viskad papi ja paberi eraldi kasti või karpi?

Selgitus (17): 1. korrusel (3); viskan prügikasti; EI; Samasse kasti (2); kasti (3); Paber ja papp lähevad ümber töötlemisele; eraldi viskan ikka; Jah, viskan. (3); pole kohta; vahepeal (2).

Jah: 9

Ei: 0

Viskad papi ja paberi eraldi kasti või karpi?

Selgitus (7): Viskan küll; suunan ka õpilasi seda tegema; klassides on kastid; Kogun eraldi kasti.; Jah, viime 1. korrusel olevasse kasti.; Selleks on vajalik konteiner; Korjan klassis eraldi paberkotti, hiljem vastavasse konteinerisse.

5. Kas kooli siseruumides on piisavalt prügikaste?

Jah: 23

Ei: 5

Kas need on õigetes kohtades?

Jah: 26

Ei: 1

Selgitus (3): oleneb; jah, prügikastid on kõikjal; kooli peal on, aga õues mitte.

Jah: 8

Ei: 1

Kas need on õigetes kohtades?

Jah: 8

Ei: 0

Selgitus (2): Kes otsib, see leiab neid igast ruumist; Ei oska öelda.

6. Kas koolis tunnustatakse jäätmetekke vähendamist?

Jah: 22

Ei: 2

Selgitus (7): Nii ja naa!!; ei tea (3); meil on taarakastid, prügikastid (2); üritatakse vähem kasutada asju mida peab ära viskama.

Jah: 4

Ei: 3

Selgitus (3): Õpetajad sorteerivad paberijäätmeid eraldi kastidesse.; Otseselt mitte – eraldi kiitmist pole olnud.; ei tea.

7. Kas õues olevad prügikastid on õigetes kohtades?

Jah: 23

Ei: 5

Kas õues on prügikaste piisavalt?

Jah: 11

Ei: 16

Selgitus (4): õuealala võiks olla rohkem prügikaste, välisjõusaali juures võiks ka olla, võiks rohkem olla, oleks juurde vaja.

Jah: 7

Ei: 1

Kas õues on prügikaste piisavalt?

Jah: 2

Ei: 6

Selgitus (8): Peaks olema rohkem maja ja mänguväljaku lähedal.; aeg-ajalt ajavad üle ääre; Mängu-spordialale lubati panna juurde.; seiklusraja juures võiks üks olla.; Kastid on eemal, lapsed kindlasti ei vii prahti sinna kui neil mingi prügi tekib.; Prügikast võiks olla ka ronimismaja juures. Bussipeatus on liiga väike, alati täis.; Meie maa-ala jaoks on piisavalt.; spordiväljaku juurde ja bussijaama oleks vaja suuremat prügikasti

8. Kas saad õues prügi ära visata liigiti?

Jah: 13

Ei: 12

Selgitus (5): väga kaugel on prügikastid (2); ei saanud aru (2); ei ole erinevaid prügikaste.

Jah: 6

Ei: 2

Selgitus (4): On olemas pakenditele ja paberile, puudub klaasile, olmeprügile; Nii ja naa. Maja liidal ei saa, kaugemal (parklas) saab.; Kui on soovi, siis saab.; On eraldi kogumiseks konteinerid.

9. Kas kooli territooriumil on prügi kogumisega probleeme?

Jah: 7

Ei: 19

Milliseid probleeme näed? (11): Ei oska öelda!; ei tea(2); prügikaste on liiga vähe (2); ei viitsita prügi prügikasti visata; ei näegi; prügikastid on bussijaamas liiga täis (2); prügikast on täis vahepeal, ei saa prügi visata; on palju suitsukonisid.

Jah: 2

Ei: 6

Milliseid probleeme näed? (4): Tahtmatus visata prügi ettenähtud kohta; on vähenenud; Ei märka kooli terrotooriumil prügi.; ei tea.

10. Kas sa tead, mis liigiti kogutud prügist edasi saab?

Jah: 16

Ei: 12

Selgitus (12): Klaasist tehakse vaase; Taaskasutatakse (6); Ümbertöödeldav prügi on plast ja paber muud olme jäätmed; Ema seletas!; läheb jõkke; ei tea (2).

Jah: 9

Ei: 0

Selgitus (12): Väätsa prügilasse.; "Rändab" liigiti prügilasse; Viiakse prügilasse.

Valdkond: tervis ja heaolu

1. Kas saad tundide ajal püsti tõusta ja liikuda?

Jah: 21

Ei: 6

Kui sageli sa seda teed (tõmba õigele vastusele joon alla)?

a) iga päev: 11

b) iga nädal: 6

c) iga kuu: 0

d) harvem: 11

Selgitus (9): igas tunnis (4); kui vajadus tekib, siis saan; Väga harva! Tahaks rohkem liikuda!; Õpetaja on kuri, nt Terje.; Kui vaja õpetajale mõni töö ära anda.

1. Kas sinu tundides saavad õpilased püsti tõusta ja liikuda?

Jah: 9

Ei: 0

Kui sageli nad seda teevad (tõmba õigele vastusele joon alla)?

a) iga päev: 5

b) iga nädal: 1

c) iga kuu: 1

d) harvem: 0

Selgitus (2): Vastavalt olukorrale, mõni klass rohkem teine vähem.; Mul pole tundi. Kui oleks, siis teaks.

2. Kas sa liigud vahetundide ajal aktiivselt?

Jah: 23

Ei: 5

Mida oleks veel võimalik teha, et sa vahetundides aktiivselt liiguksid?

Selgitus (16): kõnnid, jooksed (2); kõik ongi juba hästi! (2); mingeid mänge kooli poolt (3); Väga midagi; rohkem spordivahendeid, vähem internetti; Teeks nii, et iga vahetund oleks mingid mängud jne.; Midagi huvitavat.; Telefon on best.; Mingid mängud ja tantsud võiks olla.; Mängudes või õue minnes.; Leida kooli peale huvitavaid tegevusi.; Midagi.

Jah: 5

Ei: 2

Mida oleks veel võimalik teha, et sa vahetundides aktiivselt liiguksid?

Selgitus (6): Õuevahetund, liikumine, treppidest üles-alla; Kui on tööülesanded veninud vahetundi, tuleb need lõpetada. Võimalusel liigun.; Liigun palju!; Vabu tunde tundide vahel.; Liigun vastavalt oma soovile. Liikumissunniga paraku soov liikuda ei parane.; Enamasti liigun vahetundides.; ehk vahetund pikemaks.

3. Mitu tundi sa päeva jooksul umbes liigud?

Selgitus (27): ei tea (2); 4-5h; 2h; 6h; Ei tea. Vahetunnid ja kehaline kasvatus; 2h (Tahaks rohkem liikuda); 4h (2); 1h (3); Päevad läbi (2); 7h (4); 10h; 3h (2); 2h (2); 10h (2); 2-3h; 8h.

Selgitus (9): 1h (2); 1-3h (2); Talvel vähem. Kevad-sügis väga palju.; ei tea; Piisavalat; 2-3h

3.1. Pead sa seda piisavaks?

Jah: 21

Ei: 6

Jah: 4

Ei: 4

4. Kas sul oleks võimalik iga päev vahetundide ajal õues olla?

Jah: 22

Ei: 6

Jah: 6

Ei: 3

4.1. Oled sa sageli vahetundide ajal õues?

Selgitus (21): õuetund, vahetund (2); jah (7); õue vahetunnis alati õues, kui ilm vähegi lubab; Ei ole. (4) iga päev (2); Pika vahetunni ajal (3); Jah, sest seal on sõber.; Meil on koolis kohustuslikud õue vahetunnid.; Vahel.

Selgitus (7): üks kord päevas (2); igal õuevahetunnil 1 kord ial tööpäeval; Ei. On võimalus, aga soovin olla rahus ja soojas ruumis.; Olen 1. vahetunnil ja 2 korda nädalas õuetunnis.; Olen õues vähemalt liikumisvahetunni ajal.; (peaaegu) igal koolipäeval

5. Kas liigutad ennast aktiivselt nädalavahetustel (käid jalutamas, ujumas, mängid õues vms)?

Jah: 26

Ei: 2

Selgitus (12): jalutan, mängin õues (3); Kui ilus ilm, siis käime jalutamas. Teeme füüsilist tööd. Puude vedu tuppa, vahel käime ka ujumas.; Liigun õues vastavalt ilmale!; Piisavalt (2); Käin õues. (2); Käin jalutamas.; Käin õues, sõidan rattaga.; Käin nädalvahetustel võimalikult palju õues.

Jah: 8

Ei: 1

Selgitus (6): Aiatööd, koristamine, jalutamine looduses; aiatööd, kõndimine; Natukene; Jalutamas igal õhtul, pühapäeval mitte.; Käin 5. korda nädalas trenni, NV ei käi aktiivselt.; Liigun iga päev aktiivselt vähemalt 1 tund.

6. Kas sulle meeldib koolis olla?

Jah: 21

Ei: 7

Selgitus (10): sõpradega mängida (2); vahetund/ õuetund; Koolis on ok olla! Mulle meelib Laupa kool!; saan sõpradega olla; väga mitte, sest mulle ei meeldi õppida. Muidu on siin tore. (2); Seal on palju sõpru. (2); Hea seltskond.; Kuna siin on alati midagi põnevat.

Kas sulle meeldib koolis töötada?

Jah: 9

Ei: 0

Selgitus (4): Töö noortega on täis väljakutseid. Nad võtavad palju ja ka annavad vastu palju.; Väga!; Meeldiv kollektiiv; Tore töökeskkond (kui kool on nii suur nagu meil).

7. Kui sul on mure, kas saad sellest kellelegi koolis rääkida?

Jah: 20

Ei: 8

Selgitus (14): sõpradega, õpetajatega, suurtega; õpetajad, suured; sõpradega, õpetajatega (3); räägin õpetajale; oma klassijuhatajale (2); ei usalda õpetajaid; õpetajale; Ei ole kedagi sellist.; ei viitsi; sest mul pole muresi; Koolis on psühholoog, aga ei usalda teda.

Jah: 8

Ei: 1

Selgitus (3): õppejuhile, direktorile, kolleegidele. Isiklikke muresid eriti ei jaga.; Kolleegidele.; Enamasti saan.

8. Kui sageli sööd puuvilju, juurvilju, salateid?

a) kord päevas: 21

b) kord nädalas: 7

c) harvem: 0

Mida peaks tegema, et sa neid rohkem sööks?

Selgitus (10): Nädalas ikka mõnel päeval. Kui on kooritud ja viilutatud valmis, siis saavad kõik otsa.; Mulle puuviljad ja juurviljad väga maitsevad!; ma söön neid juba piisavalt; jah (2); Ostma neid rohkem kommi asemel.; Söön piisavalt.; Ei tea; Ostma igakord kui koju lähen.; Minul pole nende söömistega probleeme.

a) kord päevas: 9

b) kord nädalas: 0

c) harvem: 0

Mida peaks tegema, et sa neid rohkem sööks?

Selgitus (6): Menüüd planeerima selliselt, et oleks igaks söögikorraks midagi.; eelistan kodumaiseid kohalikke tooteid ja söön neid piisavalt; Ostma lihtsalt rohkem.; Ei taha rohkem – piisab.; Puuvilju vähe, pigem einevaid juurvilju ja salateid.; Ükskord päevas salatit kindlasti, muud harvem.

9. Kas sulle meeldiks kui Laupa põhikoolis oleks puuviljamaiustuste pood?

Jah: 21

Ei: 7

Selgitus (7): Muidugi!!! :-); siis saab vahetunnis poes käia; sest annaks rohkem energiat kui kommid (2); Kuna kui on koolis toit mida ma ei söö, siis saaksin süüa osta.; Siis saaks vahetunnis süüa.; Kuna see oleks ebapraktiline.

Jah: 1

Ei: 7

Selgitus (5): Saame piisavalt puuvilja; Porgand võiks ka olla; Ei näe vajadust; Kardan, et jääks ülejääke ja need tuleks ära visata. Pigem võiks olla mõnikord selline võimalus.; Poodi pole kooli vaja.

10. Sööd sa vähemalt kolm peotäit juur- või puuvilju päevas?

Jah: 27

Ei: 7

Selgitus (10): mitte iga päev; sest see on tervislik; koju ei osteta; sest vahepeal tahaks snäkki (2); vist küll; Porgandeid õhtul; ei viitsi; vahepeal; Armastan värskeid juur- ja puuvilju.

Jah: 5

Ei: 0

Selgitus (4): Üritan; Nii ja naa. Oleneb päevast; Ei tea täpselt, pigem iga päev mitte, sest nii palju ei mahu kõhtugi. Aga söön juurvilju ja/või salatit iga päev.; Mõni päev söön, aga mitte alati.

11. Kas kooliõues on sinu meelest piisavalt seadmeid kiikumiseks, turnimiseks ja tasakaalu harjutamiseks?

Jah: 27

Ei: 1

Milliseid mänge või liikumist treenivaid vahendeid sa veel sooviksid kooliõue? (15): sooviks hobuseid; Kiiku ei ole! (8) Kõik muu on olemas (4)!; Pallimänge; Ei oska öelda (2).

Jah: 9

Ei: 0

Milliseid mänge või liikumist treenivaid vahendeid sa veel sooviksid kooliõue? (3): Suurt kiike; Õuelauamngud; Ronimisseina.

Valdkond: globaalne kodakondsus

1.Kas õpetajad on rääkinud sulle teistest maadest jutte?

Jah: 23

Ei: 5

Selgitus (4): Ei tule meelde, et oleks.; Ajaloo tunnis tavaliselt. (2); Algklassides kindlasti loeti teiste maade muinasjutte.

Kas oled õpilastele rääkinud teiste maade jutte?

Jah: 7

Ei: 1

Selgitus (3): Kodunduses – toit ühiskonnas - kombed, tavad, usundid.; Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tundides.; Enamasti mitte. Üksikul korral mõne teemaga seoses.

2. Kas sulle on tutvustatud teiste maade muusikat?

Jah: 23

Ei: 5

Selgitus (7): Ei mäleta.; kuulan vahepeal (2); Muusika tunnis. (3); Muusikas on olnud selle teema kohast tööd küll.

Kas sa oled kokku puutunud teiste maade muusikaga?

Jah: 8

Ei: 0

Selgitus (2): Raadio kuulamine.; kuulan sageli, eriti uute maade muusikat, kus ise käinud.

3.Kas sulle on tutvustatud teiste maade kombeid?

Jah: 20

Ei: 8

Selgitus (4): pole olnud vajadust (2); Samuti ajalugu (2); Jah, kuna iga maa kombeid tuleb austada.

Kas sa oled tutvustanud õpilastele teiste maade kombeid?

Jah: 7

Ei: 1

Selgitus (3): Kodundus, ühiskond; Sellel aastal 1. kl veel ei ole.; Pole olnud sellist kokkupuutekohta õpilastega, kus seda teha.

4. Kas oled koolis söönud teiste maade toite?

Jah: 4

Ei: 22

On teiste maade toite sulle õppetöö käigus tutvustatud?

Jah: 6

Ei: 18

Selgitus (4): pole olnud vajadust (2); Ajaloos.; Koolis on väga tavapärased toidud.

Kas oled koolis söönud teiste maade toite?

Jah: 7

Ei: 2

Oled õppetöö käigus tutvustanud teiste maade toite?

Jah: 4

Ei: 3

Selgitus (2): Kalatoidud, seljanka; Sel aastal 1. kl pole.

5. Kas ja kui tihti kuuled õppetöös Eesti tähtpäevadest, toidust, muinasjuttudest, muusikast ja kodukohast?

a) mitu korda aastas: 9

b) kord õppeperioodi jooksul: 9

c) vähemalt kord kuus: 10

d) mitte kunagi: 0

Kas sooviksid kuulda tihedamini?

Jah: 12

Ei: 12

Selgitus (2): Piisavalt.; Võiksime rohkem Eesti tavadest rääkida.

Kas ja kui tihti räägid koolis Eesti tähtpäevadest, toidust, muinasjuttudest, muusikast ja kodukohast?

a) mitu korda aastas: 1

b) kord õppeperioodi jooksul: 6

c) vähemalt kord kuus: 1

d) mitte kunagi: 0

Kas sooviksid rääkida tihedamini?

Jah: 3

Ei: 3

Selgitus (4): Teengi seda, õppekavas inglise keeletunnis tihe seos Eesti tavade, kommete; Räägin tähtpäevade saabudes.;Õppeprogramm võimaldab piisavalt; Räägin peamiselt kolleegidega neist. Kui oleks aega, siis ikka aitaks.

6. Kas oled õppetöö käigus kuulnud, et inimesi ei tohi halvustada nende päritolu, kehalise eripära ega muude teistest inimestest erinevate omaduste tõttu?

Jah: 23

Ei: 4

Selgitus (3): See oli ühiskonna õpetus.; Sest nad on erinevad.; Olen õppinud selle kohta.

Kas oled õpilastele rääkinud, et inimesi ei tohi halvustada nende päritolu, kehalise eripära või muude teistest inimestest erinevate omaduste tõttu?

Jah: 8

Ei: 0

Selgitus (4): Pidev teema; See on iseenesest mõistetav, et õpetaja sellest räägib.; Igapäevane; Seda ikka tarvis õpetada.

7. Hinda viiepallisüsteemis, kui kiusamisvaba on meie kool.

a) 1 – ei esine õpilaste vahel kiusamist, 5- õpilased kiusavad üksteist sageli.

(1): 2               (2): 5               (3): 15             (4): 0               (5): 3

b) 1 – ei esine kiusamist õpetajate ja õpilaste vahel, 5 – õpetajad kiusavad sageli õpilasi.

(1): 20             (2): 2               (3): 2               (4): 0               (5): 3

c) 1 – ei esine kiusamist õpilaste ja õpetajate vahel, 5 – õpilased kiusavad sageli õpetajaid.

(1): 11             (2): 13             (3): 1               (4): 0               (5): 0

8. Me peame vähendama koolikiusamist Laupa põhikoolis, sest… (17): Et koolis oleks hea ja turvaline olla!; Teisi kiusata ei ole üldse ilus!; See on vajalik; Muidu see läheb liiga hulluks (2); See pole ok, kõik on omamoodi ilusad (2); Kõigil oleks nii mugavam; Meil oleks siis parem koolis käia. (2); et ei oleks nii palju probleeme; see on äge kui kõik on sõbrad; nii on parem õppida; muidu jätame halva eeskuju teistele koolidele; kõik tahavad koolist ära minna kiusamise pärast (2); Koolikiusamine põhjustab inimestel ärevust.

Hinda viiepallisüsteemis, kui kiusamisvaba on meie kool.

a) 1 – ei esine õpilaste vahel kiusamist, 5- õpilased kiusavad üksteist sageli.

(1): 0               (2): 4               (3): 3               (4): 3               (5): 0

b) 1 – ei esine kiusamist õpetajate ja õpilaste vahel, 5 – õpetajad kiusavad sageli õpilasi.

(1): 4               (2): 5               (3): 0               (4): 1               (5): 1

c) 1 – ei esine kiusamist õpilaste ja õpetajate vahel, 5 – õpilased kiusavad sageli õpetajaid.

(1): 1               (2): 4               (3): 2               (4): 3               (5): 0

8. Me peame vähendama koolikiusamist Laupa põhikoolis, sest… (6): meie koolis ei tolereerita seda!; siis me oleme tervemad ja toredamad inimesed; Õpilaste omavaheline kiusamine on läinud suuremaks ja varjatumaks. Õpetajate vahel enam eriti ei ole.; nii tunneks igaüks ennast turvaliselt.; kiusamine hävitab nii kiusatava kui ka kiusaja hinge; sest seda esineb ikka ka meil.

Valdkond: vesi.

1. Kas sulle on koolis tutvustatud mere ja rannikuga seotud teemasid?

Jah: 17

Ei: 9

Selgitus (5): Vist küll; olen vahel mõelnud, miks inimesed viskavad prügi merre (2); Kogu 5. kl loodusõpetus oli sellel teemal.; Ei ole sellest räägitud.

Kas oled õpilastele tutvustatud mere ja rannikuga seotud teemasid?

Jah: 6

Ei: 3

Selgitus (4): Mina ei ole, aga teised õpetajad oma ainetes on.; Kui on mingeid keskkonnaalaseid probleeme esinenud.; Õppeprogrammis on sees.; Õppekäikudel.

2. Kas oled käinud mõnel õppekäigul, mis viis mere äärde?

Jah: 23

Ei: 3

Kas oled korraldanud mõne õppekäigu mere äärde?

Jah: 5

Ei: 4

3. Kas tead, miks ei tohi toita veelinde?

Jah: 18

Ei: 8

Selgitus (8): nad ei lähe talvel ära; Võivad ära surra. (4); Sest nad loodavad inimeste peale ja ei saa looduses hakkama.; Sest nad lähevad laisaks.; Kuna kõik toidud ei pruugi sobida kõigile. 

Jah: 9

Ei: 0

Selgitus (3): Linnud peavad ise hakkama saama.; Olen läbi meedia sellest piisavalt palju kuulnud ja olen teadlik ohtudest.; Harjuvad ära, jäävad lootma.

4. Kas kasutad kraanivett säästlikult?

Jah: 24

Ei: 2

4.1. Kui vastasid ei, siis mida saaks teha, et sa kasutaksid kraanivett säästlikult?

Selgitus (4): Enda pesemise ajal ei lase veel niisama joosta.; Nõudpesuga; Ma ei tea; mitte seda lasta lihtsalt joosta.

Jah: 8

Ei: 1

4.1. Kui vastasid ei, siis mida saaks teha, et sa kasutaksid kraanivett säästlikult?

Selgitus (0):

4.2. Kui vastasid jah, too näiteid, kuidas hoiad kraanivett kokku. (18): Hamba pesu ajal vesi ei voola. (3); Ei lase veel niisama joosta (8); Ei joo otse vaid kasutan tassi; Ei jäta vett jooksma kui käsi pesen (3); Ei oska seletada (2); Kasutan pesumasina.

4.2. Kui vastasid jah, too näiteid, kuidas hoiad kraanivett kokku. (8): Nõude pesemisel; Ei lase veel asjata voolata, käin dušši all.; Ei lase veel niisama joosta, kasutan nt toataimede kastmiseks vihmavett jms; Nõusid (õppeköögis) pestes palun vee vähem jooksma panna või küürimise ajal peatada.; olla hoolsam/ tähelepanelikum; Hambapesuga: vesi tassi.; Hambaid pestes lasen vee klaasi, dušši all seebitades panen vee kinni; Lasen voolata vaid nii kaua, kui otseselt seebitan.; Käsi seebitades kraan kinni. Vesi vaid pesemiseks.

5. Kas sa tead kust tuleb kraanivesi ja mis saab kasutatud veest?

Jah: 18

Ei: 8

Selgita, kust tuleb Laupa põhikooli kraanivesi ja mis sellest edasi saab (17): Põhjaveest, veepuhastusjaamast; ei tea (6); Puurkaevust; Tuleb veepuhastusjaamast ja läheb sinna tagasi.(4); Ta tuleb Tallinna veejaamast ja läheb sinna tagasi (2); Läheb Pärnu jõkke; Et vesi liiga kiirelt otsa ei saaks; Tuleb maa alt ning puhastatakse ära ja läheb jõkke.

Jah: 8

Ei: 1

Selgita, kust tuleb Laupa põhikooli kraanivesi ja mis sellest edasi saab (8): Puurkaevust reoveekohujasse; Kaevust, elektripumba abil kraani ja seejärel kanalisatsiooni; Kaevust; Kraanivesi läbib puhastuse ja suubub Pärnu jõkke.; Ei tea (2); Puurkaevust. Edasi puhastusseadmetesse.; puurkaevust. Läheb läbi filtri jõkke.

6. Kas õppetöös on selgitatud vee säästmise vajadust?

Jah: 16

Ei: 9

Kas oled selgitanud õpilastele veesäästmisvajadust?

Jah: 9

Ei: 0

6.1. Tead sa, miks vett tuleb säästa?

Selgitus (10): Veevarud ei ole lõpmatud. (6); jah, et kui see lõpuks otsa saab, kas me siis ujume prügi sees? (2); Sest osades maades pole enam üldse vett; Ei tea.

Selgitus (6): Ülivajalik loodusressurss; Sest see on loodusvara, mida ei jagu hästi.; Vesi on maavara.; Vett on Maal piiratud koguses.; Puhas vesi pole lõputu ressurss; Sest magedat vett on maaimas vähe.

7. Kas õppetöös on selgitatud eluslooduse ja vee seoseid?

Jah: 19

Ei: 7

Selgitus (3): Jah, sest igal pool ei ole vett.; loodusõpetus; Pole räägitud sellest.

Kas oled õppetöö käigus selgitanud eluslooduse ja vee seoseid?

Jah: 8

Ei: 1

Selgitus (2): õppekavas veeringlus looduses; õppetundideks:

8. Kas oled kodus vaadelnud ja võrrelnud veekulu erinevatel kuudel ja aastatel?

Jah: 2

Ei: 24

Selgitus (3): Korteris oli veemõõtur, maal majas ei ole.; ei viitsi jälgida; Kunagi ammu vaatasin.

Jah: 6

Ei: 3

Selgitus (4): Suvel rohkem kui talvel (veekulu).; See oleneb perekonna hetke liikmete arvust ja kuumadest ilmaoludest.; Iga kuu esitan aruande ja see on enamasti stabiilne.; Arvete järgi olen ikka võrrelnud.

9. Kas sa tead, mis on hea kraanivett eelistada pudeliveele?

Jah: 13

Ei: 15

Selgitus (7): Pudelivesi pole keskkonnasäästlik; Pudelis on vesi seisnud.; sest kraanivesi pole plastpakendis (2); Sest ta pole seisnud pikka aega; kuna pudeliveele pannakse juurde säilitsuaineid, et see säiliks kauem; Kuna kraaniveest sa saad kätte neid vajalikke aineid, mis on vees.

Jah: 8

Ei: 1

Selgitus (3): Eelistangi oma kaevu vett.; Ei joo väga pudeli vett. Usun, et kraanist tuleb piisavalt puhas vesi koos vajalike mikroorganismidega.; Ökoloogiline jalajälg hulga väiksem.

10. Eelistad sa võimalusel kraanivett pudeliveele?

Jah: 24

Ei: 3

Selgitus (8): Vesi on parem kraanist (3); sest see pole plastpakendis (2); Vahel; Kuna osades kohtades on kraanivesi halva maitsega.

Jah: 8

Ei: 1

Selgitus (3): Maitse. Rahakulu.; Ei ole pudelivee tarbija.; Meeldib mullivesi.

 Valdkond: energia ja transport

1. Kas tead, kuidas energiakokkuhoid aitab säästa meie planeeti?

Jah: 14

Ei: 14

Selgitus (5): ei tohi tuld põlema jätta; sest energia kokkuhoid säästab maailma (2); see aitab kasutada vähem ressursse; Jah, kuna olen varasemalt selle kohta natuke uurinud.

Jah: 8

Ei: 0

Selgitus (1): ei tea.

2. Kui lahkud ruumist, kas lülitad lambid välja?

Jah: 25

Ei: 3

Selgitus (5): vahepeal, mulle ei meeldi pimedus; ma tahan, et meie kool oleks rohkem loodussõbralik (2); olen harjunud nii tegema; Olen alati lambid enda järelt kinni pannud.

Jah: 8

Ei: 0

Selgitus (2): Olen pidev tulede kustutaja.; Mitte alati, Kui korraks lahkun, siis mitte. Pidev klõpsutamine ei taga energia kokkuhoidu.

3. Millist transpordiliiki kasutades sa tavaliselt koolis käid?

a) jalgsi: 2

b) rattaga: 4

c) ühistranspordiga: 19

d) autoga: 11

 

a) jalgsi: 0

b) rattaga: 0

c) ühistranspordiga: 1

d) autoga: 8

4. Kas koolimaja juures on hommikul palju autosid?

Jah: 20

Ei: 8

Selgitus (10): meie jõuame vara, 7.50 ei ole veel väga palju autosid; Isa vastab – õpetajate autosid on väga palju!; seal on küll, sest õpetajate autod; ei, enamus tulevad bussiga (2); Ei tea; Ainult õpetajate omad; Mõnikord; Kuna paljud lapsed tulevad kooli autoga ja õpetajate autod on ka.

Jah: 8

Ei: 1

Selgitus (3): Sõltub muidugi päevast ja kellaajast – ennem tundide algust palju; Õpilased tulevad kooli autodega, sest see annab vaaduse oma päeva planeerides.; Kooli töötajad käivad autodega tööl, palju lapsi tuuakse autodega kooli.

5. On sinu jaoks oluline, et me säästaksime energiat ja sellega ka loodust?

Jah: 27

Ei: 1

Selgitus (5): muidu saab loodus viga; ma ei taha, et 2030 oleks maailm üks suur prügi saar (2); natuke; Jah, kuna tuleviku inimestel võiks ka olla hea elu.

Jah: 8

Ei: 0

Selgitus (1): Proovin oma elu elada võimalikult loodust säästvalt.