Laupa saab endale muusikaaia

 Kahe nädala jooksul sai valida Türi valla kaasava eelarve hääletusel viie idee vahel. Omavahel konkureerisid Türi, Väätsa, Kabala, Käru ja Laupa kogukonna algatused.

Tõehetk oli 24. oktoobril, komisjon luges hääled kokku. 

Pika puuga – 37% kõigist häältest – võitis idee rajada Laupa koolimaja naabrusse vanasse mõisaparki muusikaaed. Kõigist hääletusel antud 852 häälest anti Laupa projektile 153 e-häält ja 159 häält paberkandjal.

Kui see aed valmib, saavad kõik, kes seavad sammud Laupa parki, musitseerida seal 10 erineval instrumendil.

Muusikaaia rajamise idee tuli suvisest kooli personali väljasõidust Jõgeva muusikaaeda.

Aitäh kõigile teile, kes te meid toetasite!

Ole nähtav

 Kooliõuel on ka meil nüüd oma helkuripuu. Pimedas liigeldes pead olema nähtav igale sõidukile ;)) ja selle juhile.

Enamus helkureid on õpilaste enda meisterdatud Nobedate Näppude ringis, mida juhendab Jaanika.

Meisterdamiseks on kasutatud koroona testide karbis olevaid grip kotte, aastaid vanu niite paelade heegeldamiseks, haaknõelu Türi-Paide jooksu numbrite küljest, helkuri põhjad on tehtud Grossi poe riidekotist ja helkiv materjal tellitud Hiinast.

Ole nähtav!

Töö ei riku meest...

 ... seda tõdesid kaheksandikud, kes käisid meie lilleaasal sügisniitmist tegemas.

Vikatiga tööd ei olnud enne keegi teinud. Pärast õp. Anneli ja Helmuti õpetussõnu said kõik kätt proovida. Kuidas vikatit hoida nii, et otsa maasse ei löö ja puitunud taimed ka niidetud saaks, oli tõeline väljakutse. Niita prooviti nii vanaaegse puidust varrega vikati, kui ka väga moodsa kaasaegse vikatiga.

Aga töö oli vaja ära teha, et uuel kevadel saaks lilleaasa värskendustöid teha ja küpsenud seemned  jõuaksid mullale, mitte ei tuule abil jõkke. Kuivanud pealsed rändasid kärumeeste abiga kompostikasti.

"Külluslik" porgandisaak

 "Selle sügise porgandisaagiga jääme me küll nälga," tõdesid 1. klassi õpilased, kes suure

 õhinaga läksid saaki korjama.

Igal kevadel, kui toimub lõpuklassi tutipidu, siis külvavad lõpetajad sügisel koolitulevate essakate jaoks porgandid.

See aasta oli porgandite kasvu ajal väga kuiv, vihma eriti ei sadanud ja seemned küll idanesid aga kasvuaja saak jäi nigelaks kuivuse tõttu. Õp. Marika ja Helmuti selgitustel said noored saagikorjajad teada kliimamuutustest ja nende tagajärgedest.

Teise aasta aasataimedele polnud kuivus mõju avaldanud ja need olid kasvanud suureks, varjutades päikest ja ahmides endasse niigi vähest vett.

Samas said nad tõdeda, et vesiroti olid ka maa-alusel söögilaual maiustamas käinud.

      

Fotomatkal kohtuti karuga

Kaheksanda klassi õpilane Andreas tegi oma loovtööks kogu kooliperele fotomatka meie ümbruskonna metsas. Fotomatka eesmärk oli panna osalejaid rohkem liikuma ja loodust märkama.

Teekonnal läbiti erinevaid punkte, kus tuli ülesandeid lahendada ja foto teha. Näiteks oli vaja ronida kivi otsa ja mängida kivikuningaid; 

teha võimalikult värviline sügispilt; 

jäädvustus sellest, et mis juhtub kui kohtud karuga;

 oli vaja ka kogu meeskond peita puu taha jne

Distantsi pikkuseks oli 5 km.

Teekonna lõpppunktis ooats kõiki karu. Türi lasteaialt laenatud kostüümis mõmmi oli kõikide lemmik ja populaarne fotokaaslane.

Õisi igale ühele

 Õpetajate päev on alati tore päev ja just nende üheksandike nägu, kes seda korraldavad.

Aga, et plats oleks puhas ja uus saaks tulla ;) harjutasid viienda klassi noormehed kojamehe tööd. Riisusid, mis ja kus nad riisusid aga töö sai tehtud. Lõpuklassi peab ju kuulama.

Seekord järgnes traditsioonilisele aktusele ja võimu üle andmisele lillesibulate istutamine.

Üks rohemõttev õpetaja andis lõpuklassile idee, mis aitaks meie kooli ja parkla ümbrust lillerohkemaks muuta.

Nii juhtuski, et erinevate lillesibulate: värvilised krookused, lumikellukesed, tulbid (ka botaanilised), värvikirevad laugud ja võrkiirised said õpetajate käte ja nõu abil maha torgitud.

Kliima soojenemise tõttu saavad meil hakkama ka juba pirtsakamad taimed, näiteks kirjuvärvilised krookused ja laugud. Loodusainete õp. Annely jagas meiega kliima muutumise põhjuseid.

Nädala jooksul said 1.-9. klasside õpilased käia oma lillesibulaid: roosad kobarhüatsindid ja topeltõielised lumikellukesed endale uue elupaiga. Igale õpilasele jagu kolm sibulat.

Kevadel peaks meie kooli ümbruses õitsema u 400 uut õit.

Energia veest ja tuulest

Oktoobrikuine õppereis viis kooli 7.-9. klasside õpilased Paldiski poolsaarele uurima energiatootmise võimalusi.

Külastasime Keila - Joa hüdroelektrijaama, kus giid tutvustas elektrijaama töö põhimõtteid ja murekohti.

Näiteks rääkis ta sellest, et elektrit saab toota sellise süsteemiga ainult siis kui on piisavalt vett. Kui on vähe sademeid, siis vee abil elektrit toota ei saa. Samas, kui on palju sademeid toimub elektri ületootmine. Kokkuvõtteks saime tõdeda, et kliimamuutused on teinud roheenergia tootmise keeruliseks.

Edasi suundusime vaatama Paldiski päikese- ja tuuleparki.

Kõndisime ka pankrannikul, võitlesime meretuulega ja vaatasime kohalikke vaatamisväärsusi.

Õppereis toimus KIKI rahastusel.

 

Energia detektiivid

 1. - 3. klassi õpilased külastasid Energia avastuskeskust Tallinnas.

Õpilastele demonstreeriti välku ja staatilist elektrit.

Osaleti õpitoas " Energia detektiivid", kus noored said erinevaid vooluringe kokku panna.

Pärast said kõik iseseisvalt ka eksponaate katsetada.