Laupa vana kooliaed sai alguse juba mõisa tegutsemise ajal. Kui uus mõisahäärber sai 1913. aastal valmis, sis koliti maja lähedal olev juurviljaaed praegusele asukohale.
50.ndatel aastatel oli kooliaed 1,2 ha suurune.
Parimas lillerüüs säras kooliaed 80.-90. aastatel.
Uue Eesti Vabariigi ajal kasvatati kooliaias veel kurke, kartuleid, porgandit jne, mida koolisööklas toidu valmistamiseks kasutati.
Umbes viimasel kümnel aastal on kooliaed unarusse jäänud, sest pole olnud ettevõtlikku inimest seda tööd tegemas ja kool on pidanud ametikohti ning koormusi vähendama ja seetõttu on lõpuks kadunud ära aedniku ametikoht.
Tänaseks päevaks on kooliaed räämas, võssa kasvanud, lillepeenrad on umbrohtu täis. Elujõulisemad taimed on veel alles, aga pirtsakamad lilled on hukkunud.
Laupa kooli juhtkonnal ja hoolekogul on plaan kooliaed renoveerida.
Selleks esitati oktoobri alguses õp. Riina poolt koostatud algne aiaplaan kõigile vaatamiseks, soovituste ja ideede jagamiseks.
Plaan on koostatud nii, et aasta läbi oleks värve. Värve annavad igihaljad taimed, erinevad lehtpud ning luu- ja puuviljalised.
Plaan täienes ideega, et teed, mis suunduvad aias asuva saarekese poole oleks põhja-lõuna-ida-lääne suunas.
Aiaplaani teevad põnevaks veel lõkkeplats ja tulevikus õppepaviljon.
Taimede nimekiri.
Hoolekogu kinnitas meie plaani ja koos hoolekogu esinaise Kristinaga kirjutati rahataotluse projekt.
Loodi ka MTÜ Laupa Mõisakool.
Projekt esitati Leader meede 1.2. Investeeringud elukeskkonna arenguks, kultuuripärandi säilitamiseks ja keskkonnateenuste pakkumiseks.
Aasta alguses saime äraütleva vastuse.
Põhjuseks toodi, et puudub muinsus- ja keskkonnakaitse luba, kuigi see ala ei kuulu kumbagi kaitse alla.
Otsime jätkuvalt uusi rahastamisvõimalusi.
