Õisi igale ühele

 Õpetajate päev on alati tore päev ja just nende üheksandike nägu, kes seda korraldavad.

Aga, et plats oleks puhas ja uus saaks tulla ;) harjutasid viienda klassi noormehed kojamehe tööd. Riisusid, mis ja kus nad riisusid aga töö sai tehtud. Lõpuklassi peab ju kuulama.

Seekord järgnes traditsioonilisele aktusele ja võimu üle andmisele lillesibulate istutamine.

Üks rohemõttev õpetaja andis lõpuklassile idee, mis aitaks meie kooli ja parkla ümbrust lillerohkemaks muuta.

Nii juhtuski, et erinevate lillesibulate: värvilised krookused, lumikellukesed, tulbid (ka botaanilised), värvikirevad laugud ja võrkiirised said õpetajate käte ja nõu abil maha torgitud.

Kliima soojenemise tõttu saavad meil hakkama ka juba pirtsakamad taimed, näiteks kirjuvärvilised krookused ja laugud. Loodusainete õp. Annely jagas meiega kliima muutumise põhjuseid.

Nädala jooksul said 1.-9. klasside õpilased käia oma lillesibulaid: roosad kobarhüatsindid ja topeltõielised lumikellukesed endale uue elupaiga. Igale õpilasele jagu kolm sibulat.

Kevadel peaks meie kooli ümbruses õitsema u 400 uut õit.

Energia veest ja tuulest

Oktoobrikuine õppereis viis kooli 7.-9. klasside õpilased Paldiski poolsaarele uurima energiatootmise võimalusi.

Külastasime Keila - Joa hüdroelektrijaama, kus giid tutvustas elektrijaama töö põhimõtteid ja murekohti.

Näiteks rääkis ta sellest, et elektrit saab toota sellise süsteemiga ainult siis kui on piisavalt vett. Kui on vähe sademeid, siis vee abil elektrit toota ei saa. Samas, kui on palju sademeid toimub elektri ületootmine. Kokkuvõtteks saime tõdeda, et kliimamuutused on teinud roheenergia tootmise keeruliseks.

Edasi suundusime vaatama Paldiski päikese- ja tuuleparki.

Kõndisime ka pankrannikul, võitlesime meretuulega ja vaatasime kohalikke vaatamisväärsusi.

Õppereis toimus KIKI rahastusel.

 

Energia detektiivid

 1. - 3. klassi õpilased külastasid Energia avastuskeskust Tallinnas.

Õpilastele demonstreeriti välku ja staatilist elektrit.

Osaleti õpitoas " Energia detektiivid", kus noored said erinevaid vooluringe kokku panna.

Pärast said kõik iseseisvalt ka eksponaate katsetada.

Kaasaegne maisilabürint

 Põltsamaa vallas asub Sarapiku talu, kes tegeleb maisikasvatusega. Igal sügisel teevad nad maisiväljale uue labürindi, kasutades iidseid labürindiskeemi, kus ära eksida ei ole võimalik.

Kuuenda ja seitsmenda klassi õpilased käisid labürindi tegemisega tutvumas. Perenaine rääkis labürintide põhimõttest ja miks nemad kasvatavad maisi, kuigi nad ise seda ei tarbi. Nad müüvad seda naabertalunikule, kes teeb sellest silo. 

Inimesele söödavate tõlvikute valmimise hetk on väga tähtis õigel ajal ära tabada. Õigel ajal korjatud tõlvik on magus ja mahlane.

Ta rõhutas ka seda, et Eestimaa kliima on muutunud maisikasvatuse jaoks soodsamaks, sest ilmad on läinu soojemaks, sest toimub aeglane kliimamuutus.

Osalistele õpetati joonistama paberile labürinti kindla süsteemi järgi.

Soojenduseks kõnniti mööda kivilabürinti.

                               

Selle aasta maisilabürint valmis 21. sajandi kroonikatest võetud ideedest, mis pandi moodsasse kirjaviisis: n süstal, pomm, ristikuju jne.

Orienteerumismängul pidi kaardi järgi otsima punkte, kust saadi teada üks täht. Nendest moodustus lõpuks sõna.

Lisaks said lapsed vaadata ja paitada talus elavaid loomi ning tutvuda perenaise hobi - tšillikasvatusega.

Talu tegemistega saab tutvuda nende koduleheküljel.

https://www.toretalu.eu/post/2022-pilt-21-sajandi-kroonikad-moodsas-kirjaviisis?fbclid=IwAR14EQpXYokWeKlCNy4IfN0xBhzwmWsXs65sL-R7HMr0Irx-RTIcJQEVXFg

Erilised külalised Laupal

 Laupa kooli hotellis pole hooaeg veel lõppenud

Pärast seda, kui kevadel koolimaja juures mõisapargis (putuka)hotelli avasime, hakkas peale

kahejalgsete huviliste ka teistsuguseid külalisi meid üha rohkem väisama.

Aga hooaeg pole veel läbi. 

Suur oli koolilaste rõõm ja imestus, kui nad ühel hommikul kooli juurest

suurkõrv-lendlase (tegemist on hästi suurte kõrvadega nahkhiirega) leidsid.

Laupa on täpike maailmas

Taaskord toimus Eestist alguse saanud Maailmakoristuspäev, millest võtavad osa miljonid inimesed 180 riigist. ja tuhanded õpilased Eestimaa koolidest.

Ka Laupa koolipere koristas koolimaja ümbrust, parki, külavahe tee ääri, Ülejõe pargi märgala ja  bussipeatuseid.

Suurt tähelepanu suunati just väikeprügile: suitsukonid, plastitükid, et need ei satuks lindude-loomade kõhtu.

Erilisemad leiud olid heliplaadid, kummitorud, kardin, pintsel.

Mööda teed, mis on...

 ... kividega kaetud ja umbrohust puhtaks tehtud, astub Laupa kooli külaline ja "põlisasukas".

Kui loodus on teinud oma töö ja hakkab tungima sinna kuhu inimene ei taha, et umbrohi tuleks, siis pole muud kui tuleb asuda võitlusse.

Enne suurt ja uhket pidupäeva (kooli kokkutulekut) said kõnniteed uue väljanägemise ja liumägi "ilmus" pika heina seest välja ;)

Kui sügis siis sügis.